FOTONÄITUS
Avaldas Administrator   
Friday, 29 May 2009
„Ümberasustamine – põgenemine – Baltisakslaste pagendamine 1939 – 1945“  Baltisakslased elasid Eestis ja Lätis kuni 1939. aastani.
Nad kaotasid poliitiliste muutuste tõttu 1. Maailmasõja aegu (Eesti ja Läti lahku löömine Vene riigist ning iseseisvate riikide asutamine) küll autoriteedi ja mõju, jäid aga siiski oma kodumaale truuks.  1939. aastal sõlmitakse Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Hitleri-Stalini pakt koos salajaste lisaprotokollidega, millega kuuluvad Soome, Eesti, Läti ja Leedu nõukogude mõjupiirkonda. Nõukogude Liit sunnib ülalnimetatud riikidele peale abipaktid, paigutab sinna rohkearvulised trupid ja võtab need 1940. aastal (ise nimetavad nad seda “vabatahtlikuks”) Nõukogude Liidu riikide hulka. Väga palju eestlasi ja lätlasi küüditatakse Siberisse, suur hulk inimestest langeb punaterrori ohvriks.

1939. aastal asustatakse Baltisakslased Eestist (ligi 13.700) ja Lätist (ligi 51.000) ümber. Umbes 12.500 inimest jäävad maha.
Pärast lühiajalist peatumist enamasti pommeri vahekorteris, ei jõua ümberasustatavad vastavalt algsetele ootustele „koduriiki“, vaid niinimetatud „selle koosseisu lülitatud ida-aladele“. 11.000 inimese ringis jõuavad riigi maakonda Danzig-Westpreußen`isse ja 51.000 ringis riigi Wartheland`i nimelisse maakonda, niinimetatud Warthegausse. Ümberasustatavad majutatakse enamasti eelmiste poolakatest või juutidest elanike maalt välja saatmise/pagendamise teel „vabastatud“ korterites, majades, talundites ja töökohtadel peakubermangus. Me teame inimeste käest, kes seda oma silmaga nägid, et mõned korterid olid veel soojad, mõnes seisis laual veel aurav supp... Me teame ka seda, et paljud "uusomanikest" nägid endid vaid eelmiste omanike volinikena ja tajusid ebaõiglust, mis elupaiga varasematele asukatele tehti, vägagi selgelt.
 1941. aasta varakevadel järgnes „järelümberasustamine“, mille käigus saadeti Eestist ja Lätist välja veel 17.500 isikut, nendest 5.000 deklareeriti „mitte-sakslasteks“. „Järelümberasustatavad“ majutati „põgenikena“ ja „poliitiliselt ebausaldusväärsete isikutena“ eranditult „Vanasse Riiki“.
 1944/1945 jõuab Punaarmee üha lähemale ja lähemale ning koos sellega ka õudus, terror ning hirmud. Paljud Balti-sakslased põgenevad – paljud hukkuvad – paljud pagendatakse. Umbes 65 % allesjäänutest asuvad esialgu elama Niedersachseni, Schleswig-Holsteini, Hamburgi ja Nordrhein-Westfaleni Liidumaale, mõned ka Baierisse ning Baden-Württembergi, et asuda alles hiljem samuti elama teistesse läänepoolsetesse liidumaadesse.  Näituse pani kokku abielupaar Heinichen (Baltisakslaste sõpradering Baden-Württembergis) ja selle eesmärgiks on tuua lähemale Balti-sakslaste saatus, kusjuures põhirõhk on asetatud Balti-sakslastest ümberasustatutele Eestist. Pildid ja dokumendid räägivad iseenese eest. Selgitused ning kirjeldused piltide juurde on koostatud nii saksa kui ka inglise keeles.